valgus tunneli lõpus on tõepoolest olemas!!

Tervist! nägid Sa oma teel maailma kõige ilusamat tüdrukut??
nägid?
Ütle mulle, kas ta nuttis?
olidki pisarad?!!
tead Sa, miks ta nuttis??
ei tea? ja Sa kõndisid temast ükskõikselt mööda???

Tead, see tüdruk..see võis olla kestahes meist, tüdrukuist..tead seda??

Minagi kõnnin htuti tänavail- pisaraid, üksi, soovides olla keegi teine..ükskõik kes, peamine, et mitte mina..ja ma kõnnin ja ma nutan, ja pisarad on kibedad, need on valusad..ma ei taha olla see tüdruk..ei taha olla pisarais..ei taha piinelda! ma ei talu seda!! ma tahaks naeratada, tahaks olla õnnelik, tahaks naerda..taaskord veereb pisar üle mu põse..

oi! keegi värviline..keegi särav..keegi valgust kiirgav läheneb mulle..läheneb veel..tõstan pilgu..silmitsen lähenevat..ta läheneb.ta on juba päris lähedal..kui ma väga tahaks, võiksin teda puudutada...aga...

ei..ei midagi..ta möödub..ta kõnnib must mööda..ohkan..langetan pea, löön pilgu maha..tunnen, kuidas pisar mu põsel veereb..astun edasi..olen üksi, pisarais ja kurb..olen üksi oma üksindusega..

ristmik! järjekordne!! mis teha? kuhu minna??? vasakule? paremale? otse?? natukene vasakule? või hoopis tagasi???võpatan...

avan silmad..kus ma olen?? keset ristmikku..mind äratas must kurbade silmadega bemari..jah, bemari mitte mercedes..pühin pisara, naeratan, lehvitan ja asun teele..tagasiteele..oranzikas tänavavalgustus, langev õhkõrn lumi, laulev tuul..mustvalged möödujad..jah, mustvalged!! ükskõiksed, endassetõmbunud..mõtlen, kas nemadki võivad olla nagu mina- üksi, pisarais, kurvad?? tunnen järjekordset pisarat taas oma põsel..ma olen väsinud...

jõuan koju..heidan pikali..uinun..kurvana üheskoos iseendaga..alati käsikäes oma melanhoolse purustatud egoga...

uni...näen helesinist meelespealille...ära unusta mind!! ära viska mind ära!! ma siiski tahan eksisteerida!!!

andesta mulle mu armastus Sinu vastu..andesta, et Sind vihata püüan..ignoreerin Su olemasolu..ma arvan, et nii on kergem..arvan..aga tegelikult??

Sa oled vastik!! Ma ei suuda Sind vihata!! ei suuda unustada!! aga..edasi elada tuleb...muud ei jää lihtsalt üle..me siiski olime ilusad..meil oli üheskoos palju ilusat..ja ma ei unusta seda..ei unusta mitte kunagi!! ei iial!!

ka see, et mind purustasid, minuga mängisid ja tahtlikult haiget tegid..ka see ei kustuta Sind mu hingest..ei!

aga..ma ei andesta Sulle iial...mitte kunagi SEDA!! ei unusta, et Sa tapsid armastuse, selle õie, selle vilja, selle maapealse eksistentsi..risoom vohab ikka veel..vohab hoolega, aga edasi ei arene...Sina..Sina tallasid naerdes me karikakral..Sa tapsid selle...ja seda, mu kallis..vat just seda ei andesta ma sulle kuni oma tunneli lõpuni..aga lõpust...sellest lõpust ei müüda tagasisõidupileteid..kahjuks või õnneks..aga ei müüda ikka veel..ja ei hakatagi müüma..andestust??
Ei!! Seda ei saa Sa ka peale selle tunneli läbimist..

Mida ma Sulle soovin?

kõike head! Ma ju armastan Sind siiski!..kõike head, aga ka pisaraid, valu, pettumusi, piinu..ja seda..seda kõike just täpselt niisamapalju, kui Sina seda minu elly tõid-isegi topeltkoguses võiks seda Sulle soovida! miks? noh, ma ei ole ju kade!

mul oleks küll valus näha Sind kannatamas..aga ...Sa oled selle 100%-liselt välja teeninud..Sina..jah, ainult Sina!!

ja Sina, armas tüdrukust mööduja..Sa julgelt naerata talle...usu, sellest hakkab kergem..ja see tüdruk..see tüdruk ..läbi pisarate küll, aga ta naeratab Sulle vastu...

pisarais, aga naeratab..tunneli lõpus siiski on valgus! temagi tahab sellesse uskuda...ta tõepoolest tahab...kogu hingest..

kuni lõpuni..kõige kõige lõpuni..