Avastasin alles üsna hiljuti, kui paganama aeglaselt hakkab aeg edasi minema, kui midagi väga väga oodata..nädalad tunduvad justkui kuu pikkused ja minutitest saavad tunnid..hämmastav, kas pole?
Minu ootuste retk sai alguse täpselt keset septembrikuud..sellest on nüüdseks möödas, nagu me kõik teame, vaid koguni KAKS kuud..2 väga väga pikka kuud! minu jaoks on need veninud, justkui püksikumm või siis äärmisel juhul kummiliim.
Me oleme nende paari kuukese jooksul ära jõudnud teha palju palju asju ning kogenud mitmeid mitmeid emotsioone ..meie elu on teinud kardinaalseid muutusi ning oleme suutnud selle ajaga ka oma elu veelgi elamisväärsemaks kujundada..
Mida aeg edasi, seda pikematena tunduvad hetked, päevad, nädalad, kuud..aeg on justkui lõpmatu väärtusega! Kas pole mitte narrimine??
..kuid samas..on veel päris päris palju läbi elada, õppida, kogeda ning ära teha..võib olla just sellepärast liigubki aeg niivõrd aeglaselt edasi, et me kõik tehtud jõuaksime?! võimalik..Kuid ootaja aeg on pikk, nii kuradima pikk!!
No comments:
Post a Comment