Sinule!

Taaskord leidsin end istumast oma hubases väikeses toas, kõlarid mängivad täisvõimsusel ajatut Eesti muusikat ja mina toimetan oma tavapärast toimetust. Mis see on? Ei oska arvata? Mõtlen, nagu ikka, mis ma muud ikka teen? Jah, mõtlen.

Seekord ei viibi mu peas lood ei armastusest, tuulest, päikesest, vihast,kurbusest..Ega ka kiisust,ei kutsust,lapsepõlve lemmikmängukannidest..Ilm pole end ka mu mõtteis juba pikka aega ilmutanud, isegi mu armas kassike Steffy ei suuda mind hetkel köita..Maailma kõiksusestki on mul praegusel momendil üpriski ükskõik..Minu pärast tulgu või vee uputus, kasvõi kohe..Mille üle ma siis veel võin endamisi oma hiiigelsuures peas arutleda võin?? Kes arvab ära, saab suure ja sooja kalli- ainus tingimus- sellele peab ise järgi tulema! Kes tunneb, et arvas ära aadress- Vikerkaare linn, Seitsmenda pilve tänav, Päiksekiir number viisteist..Olete oodatud- kallid on juba sooja pandud..Ja teadmiseks, mul ei ole kombeks alt hüpata, luisata ega ka valetada- ma lihtsalt teinekord ei räägi õigust! Aga kas see on siis valetamine või?? Ei ole ju!!

Nali naljaks, rumalused suhu tagasi ja arukus võtab maad. (Mis siis, et ma end aruka asemel  pigem totuks ja imelikuks pean. Praegu kujutame ette, et ma siiski olen arukas- eksole? Vahva.)

Niisiis, reedan suure saladuskatte all välja suure saladuse- põhjuse, millepärast ma üldse täna mõtisklema ja kirjutama asusin..ja selleks põhjuseks on see üks ja ainus, kõikse kõige tähtsam ja kallim ja siiram ja heam - EMA!

Teadagi, on aastas kahjuks või õnneks (kuidas kellelegi) vaid korra see päev, mil neid armsaid olevusi- emasid siis, kõige tähtsamateks peetakse. Tegelikult võiks muidugi meie loojaid..neid, kes meid alati ja tingimusteta armastavad..neid võiks ju armastada ja hellitada, hoida ja kallistada, nendega rääkida ja laulda ja naerda või nutta..kõike võiks ju nendega meelsasti jagada 25 tundi ööpäevas, 8 päeva nädalas ja 389 päeva aastas..Siiski, millegipärast see kõik nii ei ole..

Meie rumalate ajurakkudeni jõuab nende tähtsus kohale enamasti vaid kord või kaks aastas- no üks neist päevist on siis emadepäev ja teine selle kalli olevuse sünnipäev..No egoistlikul inimesel on üks päev, mil ta heal juhul ema tähtsaks peab- tema  enda sünnipäev siis.

Ja ongi siis käes üks neist kolmest päevast- küsite, missugune neist?? Emadepäev loomulikult!!

Pean ka endale näpuga häbihäbi ringikesi tegema- olen ka mina see, paha laps..Miks ma ennast pahaks lapseks pean? No lihtsalt olen! Näiteks sellepärast, et ma ei ole oma emaga just kõige lähedasem, ma ei suhtle just väga palju temaga..Ma pole just kõige kõige sõbralikum, kui temaga suhtlen/kohtun..Ma ei tea miks ma selline olen, nagu olen..Ma ei tea, mis on see, millepärast ma sageli ärritun ja temale miskit pahasti ütlen või turtsatan pahaselt..Ma ei tea..Aga tegelikult, omas sügavas sisimas  pean ma teda väga väga kalliks..Ta on ju siiski mul ainuke..Mind on õnnistatud sündima siia ilma tema tütreks, tema pesamunaks..Teadagi- emasid ei saa valida, ega ma tahakski, ma olen väga väga õnnelik, et just tema mul on..valikuvõimalus teeb enamasti inimesed vastikult kahtlevaks, kõhklevaks, kiuslikuks ja vastikuks..mina olen õnnelik, et elus kõike ei saa valida..Inimesed, kes te vahel mõtlete ühel või teisel põhjusel, et tahaksite endile teisi vanemaid- mõelge enne natukene, kasvõi õige pisut..mõelge ja te avastategi- teil on maailma kõige paremad vanemad..Nii on ka minul, see maailma kõikse parem, ilusam, vahvam ja heam.

Ma olen küll pildunud koledaid sõnu, kisendanud tema peale..olen olnud väga väga paha tema vastu..olen teinud talle haiget
nii sõnade kui ka tegudega..Ma ei teagi nüüd..tegelikult oleks tal õigus olla minu peale vihane..aga näedsanüüdsiis- emade amet ongi- kõik andestada, unustada ja tingimusteta edasi armastada..olla hooliv, hea, uudishimulik ja abivalmis 24/7..Ma palun andeks, et olen olnud selline nagu olin ja palun ka andeks, et olen selline nagu olen.

Kallis ema, kuigi ma seda just väga hästi välja ei näita..Kallis ema, Sa oled mulle hiiglama kallis, armastan Sind..Oled minu maailma kõige ilusam, armsam ja heam ema..Oled minu päiksekiir ja minule väga tähtis!!

Sa oled üles kasvatanud suure hoole ja armastusega kolm maailma kõige paremat inimest- venna, õeke ja mina (väga egoistlik olen loomulikult niiviisi väites)..Said ideaalselt hakkama meiesugustest püsimatutest sitikatest suurte arukate oma pead ise kandvateks noorteks inimesteks kasvatamisega..Me kõik, kõike meie kolm, oleme ilusasti Sul juhatatud oma elude peale..oleme lennanud kodust ära seitsme tuule suunas..ja saame ilusasti iseendaga hakkama- aga kõike seda tänu Sinu eeskujulikule kasvatusele..Sinu range, kuid samas ülileebe kasvatatusmeetod õigustas end 158 protsendiliselt..Kõik Sinu hool ja vaev, kõik see..mitte miski polnud asjatu..Sa said väga väga hästi kõigega hakkama..Aitäh Sulle, kallis ema, et Sa meist voolisid sellised inimeseloomad..Aitäh kõige eest, mis Sa meile me elude teele kaasa andsid. Aitäh Sulle kõige eest!! Me olime parajad purikad, parajad põrgulised Sul kasvatada, aga Sina..Sina ..Sinul jätkus jõudu-jaksu meiega hakkamasaamiseks..Sa oled parim!!!

Kallis ema, tea..kuigi me oleme kaugel eemal Sinust..kuigi me ei saa olla Sinuga külgkülje kõrval nii palju, kui sooviksime..tea, me kõik armastame Sind väga..ja seda mitte ainult neil  kolmel tähtsal päeval aastaringis..vaid aastaringselt, õõpäevaringselt..koguaeg. Lihtsalt tea seda, sest see..see on see ainus tõde siin ilmas. Aitäh Sulle!!!