Thursday, February 14, 2008

Paasapäev.

Nii..paljud on mulle vastanud:" Misasi??" kui olen rääkinud paasapäevast..olen küll ka varem enda teada sellest kirjutanud, kuid ei leidnud seda..niisiis kirjutan siia uuesti väikese seletuse paasapäeva kohta..võttes siis abiks nii enda teadmised kui ka guugeldamise, et olla faktiliselt täpne..



---------------------------------------------------------------------------------------------

Allikas 1.

Lõikusaja tähtpäev, uudsesaagi pühitsemine, maitsti esimest korda õuna. Paasapäev 19. august on suurim ja rahvarohkeim püha Obinitsa kirikus ning külas üldse. Külla tulevad kõik kaugemad sugulased ja tuttavate tuttavad. Tavaliselt koguneb kirikuteenistust ja sellele järgnevat ristikäiku jälgima 3000-5000 inimest. Kirikus teenivad enamasti kõrgeimad apostliku õigeusu kirikutegelased Eestis. Peale teenistust toimub hingede mälestus omaste kalmudel surnuaias. Haudadel süüakse ja meenutatakse kadunukest, söödavat jäetakse haualegi. Vanasti toimus ristikäik kirikust külla tsässona juurde

Allikas 2.

Paasapäev (19.august) on seto püha. Oma iseloomult on see uudsesaagi kasutuselevõtu päev nagu teisedki lõikusaja tähtpäevad. Suurt tähelepanu pööratakse õuntele ja meele. Kuni paasapäevani ei tohtinud süüa õunu ja muid puuvilju, paasapäeval aga pidi just hästi plaju õunu sööma. Õunasaagile mõjus hästi, kui külalisedki veel oma jao õunu said. ,,Sööge, sööge!” õhutasid õunte omanikud sööjaid. ,,Aitumma, mii jo saimõ”, öeldi vastu, kui oldi juba sellelt pererahvalt õunu saadud. Selline komme pidi kogu aiasaaduste hulka rikastama.

See oli kiriklik püha, kus kirikusse toodi õunu ja mett. Obinitsa kirikus peetakse suur jumalateenistus, tihti metropoliidi ja mitme preestri osavõtul.

Papp õnnistab annid ja alles siis minnakse kalmudele sööma. Surnuaeda võetakse kaasa kõige paremad söögid ja joogid. Ära minnes jäetakse ka lahkunutele mõni õun kalmule. Õhtuti peetakse kirmaseid ja käiakse vastastikku külas. Kuna sellel päeval tulevad ka sugulased koju, käidi varem peredena teistel külas. Kaasas oli pill, lauldi ja tantsiti. Tihti käidi nii terve küla läbi.

Setomaal öeldi: ,,Paasapääväl läävä ubina´ puhtas, inne ei tohi ei ubinit süvvä´ õga pruussa.”

Paasapäeval söödi õunu ja õunapirukaid. Tehti korpe ja meeleiba. Meeleiba söödi külma piimaga.


---------------------------------------------------------------------------------------------

Niih, omasõnul siis nii palju:

Minu isapoolne suguvõsa on sealt, Obinitsast ja selle lähiümbrusest pärit..ehk siis isajuured mul setomaal..olen harjunud väiksest saati tähistama paasapäeva..

ehk siis iga aasta 19. august kogunevad paljud-paljud suguvõsad kokku Obinitsa kalmistule..kaasas sööki-jooki.."lauad" kaetakse kas otse kääpale või siis pingile/lauale..surnuaed kihab inimestest nagu sipelgapesa sipelgatest..põlvkondi on seal kurat teab mitu koos..minu suguvõsas on seal koos viibimas 4 põlvkonda..koguneme siis oma perekonna hauaplatsile, vestame juttu(üle pika aja kohtume, ikka palju rääkida..enamasti kohtumegi vaid paasapäeva ajal), näksime kokku toodud söögipoolist ning tarbitakse ka alkoholi..vist oli kell 12..kui seal toimub kirikus see kiidetud jumalateenistus..see suht igav, nagu need teenistused ikka..aga pappe on küll kole palju seal koos ja igaüks räägib oma juttu..inimesed süütavad altari ette küünlaid ja seisavad kirikus nagu silgud pütis..lõpus jagatakse armuleiba ning pritsitakse veega..siis kolivad kõik välja..papid ka ja mingit maali vms veetakse ka kaasas..käiakse tiir surnuaiale peale..papid siis käivad ka haudadel õnnistusi jagamas..

Kui surnuaial istumisest kõrini, läheb rahvas laiali..iga suguvõsa omas suunas, oma taludesse..ja siis ongi kogu ümbruskonnas palju palju erinevaid "läbusid"..mis seal muud ikka tehakse?? pidutsetakse!! juuakse/süüakse/jutustatakse/tantsitakse/lauldakse..lõke ja saun..ikka käivad need asjad käsikäes..

tegelt on vist õhtuti asulas mingi üldpidu ka, aga sinna mina pole läinud..eks rohkem kohalikud noored käivad vast seal..meie tavaliselt pidutseme oma suguvõsaga omaette..

Hästi robustselt öelda on paasapäev üks SUUR süguvõsade kokkutulek surnuaiale ja toimub surnuaiajooming:p

2 comments:

  1. Sinu postitust lugedes meenus mulle kuidas ma ise olen korduvalt paasapäeva teistele seletanud. Ja jube uhke tunne on tegelikult sellest pühast osa saada.

    Väiksena oli see nii tavaline (ja nii oodatud), et saaks Obinitsa minna ja ma olin täiesti veendunud, et seda tähistatakse üle Eesti, aga vanemaks saades on järjest rohkem selle ettevõtmise erilisus mulle kohale jõudnud. Ja no ega's neid viie-kuue aastase teadmisi saagi kahekümnese omaga võrrelda.
    Mõne aasta eest meie suguvõsaga "liitunud" onu-naine oli oma esimesel Paasapäeval minu jaoks hirmnaljakas, sest tema jaoks oli see midagi täiesti veidrat ja ebatavalist, samas kui mulle, temast kõvasti nooremale, oli kõik nii selge ja loomulik.
    Ei, see Paasapäev on üks lahe püha. Just suuresti tänu sellele suguvõsa kokkusaamisele.

    ReplyDelete
  2. Jah, just! Hästi meeldiv saada targemaks selle teadmise võrra, et mu blogi satuvad lugema ka need inimesed, kes samuti paasapäeva pühitsevad.. :)
    on küll ülilahe, lausa ootan iga aasta seda päeva..suguvõsa kokkusaamine on üks ülitore sündmus jah, aga sel päeval saab seal ju pi kui palju erinevaid suguvõsasid kokku..:)

    Ja on lausa eriline tunne sellest tõepoolest osa saada!!!

    (pärast tuleb välja, et oled naaberhaua suguvõsast:P)

    ReplyDelete