tunnen et mul on aeg ennast lihtsalt tyhjaks kirjutada..lihtsalt mõeldes iseendale ..leian end sageli ekslemast oma nukrameelsetes mõtetes..yha ikka ja jälle leian ma mõtisklemast ja vajun kuhugi sygavale kust väljapääsu pole..jälle ja jälle otsin ma väljapääsu kuristikust keset kesapõldu..tunnen ennast tyhja ja kuivanuna..ma ei leia endas mõtet..tahaks olla lihtsalt tyhi mõtetu kasutuskõlbmatu fail mida keegi avada ega kustutada ei saa..maitea kuidagi jube tyhi ja mõtetu on olla..ei tunne end vajalikuna..otsin ja otsin..pagan aga kunagi midagi ei leia..olen olematu putukas...ahhhhhh...
kõigel muul..kõigil muul..kõigel on mingi funktsioon, aga mina olen see kes jäi tahaplaanile..olen unustusse jäänud..prygikastist kiiruga mööda visatud pundar..
ma ei taha..ma ei taha ..ei taha olle kadunud..miks mina alati olen mingi ..mingi selline asi millest ei ole midagi kasu..millest ei ole vaja välja teha..isegi prygikastist olen ma mööda kukkunud!
see ongi see mis mind nukraks teeb, kuigi see näib niivõrd mõtetu..ahhh ma ei teagi mis see on tegelikult mis mind selliseks tyhjuse hunnikuks teeb..kas olengi ikka nii tyhi? ei tea isegi seda enam..
pole mõtet mõeldagi..pole midagi mõelda..lihtsalt olen. ju see nii siis peabki olema..alati kui tahan ennast tyhjaks mõelda, kirjutada...tekib tunne et justkui oleksingi tyhi juba ja ei oskagi ennast välja elada..
järelikult olengi üks suur tyhi mõtetu error.
jah mis siin ikka..las sitt olla..ei tasu sitta puutuda..sitt läheb haisema. :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment