täna tundsin ennast korra isegi heasti..päev oli vaffa..ja ka õhtu algus oli vaffa...aga siis nagu ikka..õhtud lähevad käest ära..mina ei saa aru..viga on vist tõesti minus..ma ei suuda hoida oma tuju normaalsena ja vajun musta masendusse iga päev peale kella 20...
järelikult pole vaja.
leenu on nagu pisike räpane sitikas kes päev otsa kusagil oma tegemisi vudib teha ja õhtul pimedas midagi oma päeva jooksul kogutud hea tujuga peale ei oska hakata..ning vajub kõige pisemasse musta nurka kössi ja mossi..
eks las see sitikas siis istuda omaette nurgas seni kuni talle kohale jõuab et ta polegi mingi sitikas..või on? ei tea isegi. :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment