tahan sosistada vaikselt vaikselt..tahan rääkida ei ma tahan hoopis kõvasti kisendada , ei ma ei taha suruda oma mõtteid peale,
oma arvamust ei pea ma ka ainuõigeks..soovin vaid et keegi ometi kord kuulaks mind- kuulaks mitte ei kuuleks..aargh kui vihale mind
ajab see, et alatihti ma räägin, aga keeegi-mitekeegi ei kuula mind ..räägin siis ju ainult iseendale..samahästi
võiksin ka vait olla ja oma mõtted, oma arvamused endas hoida..ähh ääretult nukraks teeb selline suhtumine minu meele..
aga ka mina oskan jonnida..okei noh..ma olen siis tasa..
[vaikus]
kas oli piisav aeg minu mölast kõrvde puhkamiseks??
ega ma ei hooligi..olen totu, imelik ja kõike muud..ja ma olen sellega rahul..
mõte veeres ka minema..brrr
side katkeb..kššš ma ei kuule oma mõtteid enam..[tuut tuut tuut tuut...]
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment