Käisime täna Sabrinaga perearsti igakuisel vastuvõtul..egas midagi "põnevat" olnudki, nagu ikka jääb kõigile ette Tema kaal..Uuriti, et kas emme ikka lapsele süüa annab ja kui palju...et äkki peaks VEEL ROHKEM andma?? oksendamiseni peab siis toitma? :P ussijuttu rääkis pereõde ka, et äkki on ussid?! no tule taevas appi!!! Ütlesin oma 10 korda, et Sabrina on meil üliaktiivne ja ju Ta rabeleb kõik kasvades maha, lisaks oli Ta juba emme kõhus ideaalkaalus nagu praegu- et ju ongi selline ideaalne laps! Kehitati aga õlgu ja sügati lõuga ja peame 10. kuul taas minema.

Kui juba korraga kesklinnas olime, käisime ka vallikäärus jääfestivali vaatamas- olid päris vägevad "onnid" valmis ehitatud- kohe nagu päris kindlused.. tagasitulles oli meil jälle väikestviisi intsident bussis- se eoli puupüsti täis ja meid ei tahetud kuidagi välja sealt lasta- hoopis väljast tuli inimesi sisse juurde- kus on mõistus ja viisakus?? nagu ka minnes oli, mutid elasid meil seljas- emme tegi suu lahti ja ohkas häälekalt- seepeale saime sõimata, et ise seisame ees..mismõttes? mis me siis tegema peaks- laes rippuma??