aegade mälestuseks!

Kirjutasin üle pika pika aja postituse Sinu Saate foorumisse..ka see postitus lõhnas meenutuste järele..kopeerin selle siiagi :

Tere tere üle pika aja! Täna oli mul siin väikestviisi nostalgitsemise päev..lugesin blogist vanu kirjutisi, tuhlasin ringi ka siin- raadio 2-e Sinu Saate foorumis ning meenutasin aegu, mil siia iga jumalama pühapäev kirjutasin..see oli ääretult tore aeg..Sinu Saade ja hulk siia kirjutajaid olid tol ajal mulle elus ääretult tähtsateks ja kalliteks kaaslasteks...Teieta ei olnud võimalik saata üht nädalat ära ja teist vastu võtta..pühapäeva õhtu ei olnud pühapäeva õhtu, kui tuli miskisel põhjusel saatest eemal viibida..see oli selline..omapärane aeg..eks meil kõigil vast ole elus neid perioode..

Nüüd aga tagantjärele meenutades, aus olla- tunnen sellest kõigest isegi puudust..ei, mitte sellest enesetundest, mis mind toona valdas - depressioon, teadmatus, hirm tuleviku ees ehk siis lühidalt kokkuvõttes- segadus hinges. Vaid igatsen seda ootusärevust, ühtekuuluvustunnet kaaskirjutajate, saate ja saatejuhiga ning ennekõike pühapäeva õhtuga!

Nüüdseks on pühapäev kaotanud minu silmis oma tähtsuse..elu on niivõrd palju edasi liikunud..muudkui liigub ja liigub ja liigub veel jätkuvalt ning üha tempokamalt..ei, egas elu nüüd siis kerge ole..elu ei peagi kerge olema..aga olen rahul oma eluga..olen lausa õnnelik..mul on mu kõrval kallis kaasa, süles nurrumas armas kassike ja kõhus mürglit tegev pisikene tirtsuke..mida veel elult tahta?? palju jõukust ja vara?? kas siis oleks elu ideaalne? KAS tõesti? Ei, mina nii ei arva...Mina olen täiesti rahul sellega, mis on mul praegu..ei olegi vaja midagi enamat..elu ise on liiga ilus, et seda rikkuda miskiste igapäevaste pseudoprobleemide, murega finantsolukorra või tuleviku üle..ELU on elamist väärt just täpselt sellisena- nagu Ta ennast meist igaühele kingib! :)

Naudin..nautige Teiegi!

Ikka püüan vahel Teile siia kirjutada oma mõtisklusi ja oma elust ning olla kursis ka Teie omadega.

Kõike kaunist tänasesse õhtusse ja ka igasse järgnevasse, mis alles ootavad ees!!



...ja siia lõppu veel..ma tõepoolest igatsen kirjutamise järele..ent viimasel ajal vaevab kuidagi- motivatsioonipuudus? ..kuigi emotsioone on ju küllaga...