tähtsündmus!

Minu elu tähtsündmus möödus alles hiljuti - mul tehti seljaoperatsioon..asi, mis oli juba pikemat aega mu elutegevust häirinud, peaks olema nüüd korras..kui olin 13-14 kukkusin Karksi lossivaremetes turnides (käe ja jala alla sattus lihtsalt korraga lahtine kivi)..sadasin alla nagu tühi kott..kukkumise koht oli see- 

Maandusin ilusasti seljapeale...alguses jäin lausa hingest kinni..pidin mitu mitu korda ennem katsetama, kui sain välja pigistatud sõna- "Appi!" Edasi sai lihtsalt elatud, mitte sõnakestki kellelegi..kõik oli korras..näiliselt..kuid siiski - nüüd alles siis oktoobris 2009 selgus, et ei ole midagi niii korras kui tundus- paigast oli 4 ja 5 lülisamba vaheline ketas..Arstikeelne diagnoos- Radiculopathia L5>S1 sin discogenes (M51.1)..

Sellest saab aru küll..aga haiguslugu - 

Hospitaliseeritud plaaniliselt operatiivseks raviks. Alates augustist 2009 tugevad alaselja valud. Seitse nädalat kasutanud valuvaigisteid, olnud taastusravil, konservatiivse raviga terveks pole saanud. MRT 13.10.09: L4/L5 lülivaheketta vasaktsentraalne prolaps survega närvielementidele.

Saabudes objektiivselt: liigub iseseisvalt, Laseque sümptom dex 45 kraadi, sin 50 kraadi positiivne. Ülakeha painutus igas suunas piiratud. GCS 15 palli, meningeaalärritusnähtudeta. L5 tüüpi hüpalgeesia paremal. Vähene esimese varba dorsaalflektsiooni nõrkus paremal. Põlverefleksid dex madalam kui sin, Achilleus ja tallarefleksid normaalsed.

Operatsioon 04.01.10: Interlaminectomia L4/L5 dex. Exstripatio prolapsus disci i/v L4/L5 in stadii IIB. Lõikuse kulg iseärasusteta.

Lahkudes liigub iseseisvalt. MÕningane haavavalu, seljavalud vähenenud. Haav põletiku tunnusteta, palavikuvaba.

Noh...Kui ei teaks, millest jutt.--siis ei saaks vist midagi aru..aga vähemalt esmapilgul undub, et olukord on parem kui varem...eemaldasid siis lülide vahelt välja sopistunud kettatükki(olevat päris suur olnud) ja lappisid mind kokku tagasi...niidid on õnneks isesulanduvad ja haav näeb ilus välja..loodan parimat ka edaspidi...

Liikuma sain kohe peale oppi:)

Mis oli negatiivne mustamäe haiglas? VENELASED! Kõik põetajad olid venelased, hoolivust ei tundnud..kõik mis oli vaja,pidin ise nuruma. Opisaalis olid kõik peale kirurgi venelased..ärkamistoas kostus ka vaid venekeel...noh..minuga suheldi küll eestikeelselt õnneks, kuid mis ümber kuulsin...oli võõras ja külm kuidagi..

Ärkamistoas mõtlesin, et millal ma ometi palatisse saan..igav hakkas..kaua hoiti mind seal..ma ajasin juttu seal isegi usinasti mingi medõega..hämmastav, ei mäleta varasemalt sellist kogemust nagu ärkamistuba - see ei ole kunagi mulle meelde jäänud...kuid seekord mäletan täpselt- olin ju niiiiii ärkvel!! ja lõpuks siis sain palatisse, söök toodi ette kohe..sõin..Tipa oli ka kohe mu juures, kätt  hoidmas..ja siis ma juba tõusin jalule..lahe oli! ma ei uskunud, et kohe liikuma saan, aga sain! valu ei ole ka väga hull..on vastik ja häirib, aga talutav..peamine, et ma LIIGUN! :)

Opp oli esmaspäeval ja välja sain siis kolmapäeval...Venna tõi meid autoga koju..ja oh üllatus! Ka autosõit ei olnud nii paha kui kartsin..lausa hea oli! ei olnud valus ega ebamugav!! vahva! JA kodus on nii supperhea olla!!! väljas isegi oleme käinud juba kokku 3 korda- poes..hirm on libeda ees, aga ei ole veel siiani libisenud..kõnnin ülima ettevaatusega ja väga väga aeglaselt...toas liikumine on hoopis teine..aga väljas ma hoian end väga hästi!

Vot! olen palju läbi elanud...nüüd möödas ka 3. operatsioon mu elus..aitab vast neist juba!! ( 1- tsüst kaelal - 13.09.07       2-  mandliopp - 16.10.08      3-  seljaopp 04.01.10 ) järjest.. :/