paha on!

Tervist kallid kuulajad, tere kaaskirjutajad, tere mõttekaaslased, tere kõik mulle kalliks saanud inimesed, tere kõik teie- kelle järgi ma tohutult igatsen. Olen teid justkui hüljanud viimasel ajal- pole suhelda saanud tehnilistel põhjustel..teid kindlasti huvitab, kuidas mul siinpool läheb..teadke siis- ikka endistviisi- läbi raskuste, tuule, vihma, külma, valu, kurbuse..ma ikka naeratan..naeratus ja naer- see käib ju minuga käsikäes..see on minu relv kõige halva vastu..ma ei jaksa põdeda läbi omal nahal sell elu pahupoolt..ma peletan selle endast eemale oma rõmsaeele ja särava olekuga..selline ma juba kord olen..võtke heaks või pange pahaks, ma lihtsalt ei oska teistmoodi.. sisimas..seal on mul praegu liiga raske, et hakkama saada..miks? ma ei teagi..ma vist ei oska teistmoodi elada..püüan küll elada päev korraa ja nii..püüan lihtsalt elada, lihtsalt olla ja särada ..püüan elada lihtsat elu..aga tee või tina..ikka ja jälle leian end olukorrast, mil pean sõnama- jälle ma olen oma elu enda jaoks liiga keeruliseks elanud..mis mul viga on?? miks ma nii teen?? ma tõesti ei tea..kui teaksin, siis vast ei leiaks end õhtuti nukrutsemast..ma lubasin endale, et ei nuta enam iial..ma ei nuta..ei..ei nuta ka siis, kui mul on niivõrd raske, et olemas olla on lausa piin..isegi siis mitte..vaid, kui ma mõnikord lihtsalt teisiti ei suuda, siis padjakaisus salaja ma välja mõtlen pisaraid.. te olete mu kõrval, kuid siiski tunnen end üksildase ja abivajavana..ma tean. näitan teile välja, et saan hakkama kõigega ideaalselt üksinda..näitemäng..ma olen hea näitleja..ja teen sellega endale liiga...ma olen kahestunud isiksus, kuid siiski on mind vaid üks..ma vajan teie tuge, teie abi..kuid samas ..ma ei soovi haletsust ja õpetusi..sellepärast ma vast ka näitlengi..mul on hirm..ma kardan paaniliselt näida teile..kõigile nõrga, saamatu ja abituna...ma kardan välja näidata oma tõelisi tundeid, tõelisi emotsioone..hirm..hirm abi ees?? võib-olla see ongi nii..olen ju harjunud ise hakkama saama, siiani olen ka saanud..aga praegu..seekord kohe päris tõsiselt..seekord on koorem mu õlu liialt raske..olen kössis ja segaduses, olen väsinud..väsinud kõigest.. mu jaks on otsas, mu jõud on raugenud, mu käed on vsinud, mu meeled on uimased, mu silmad on unised, mu kõrvus on kinnine toon, mu huulil on automaatnaeratus, mu silmis on petlik sära..mul on tüdimus kõigest, mul on tõsine väsimus..mul on kõigest kõrini..tõsiselt.. tahaks nii väga olla, lihtsalt minna ja jääda..tahaks kogu hingest puhata ja mängida ja naerda.. liiga suur soov?? ilmselt jah.. olgu siis.. las olla..la jääb.. ma lihtsalt naeratan taas.. küsite, mis on mul viga?? ei..teate, kõik on kõige paremas korras..viskan pea püsti ja naeratan teile..naeratan veel.. aga mis saaks siis, kui ..Mis saaks siis kui ma enam ei joua ja see lahkumise võimalus näiks nii ahvatlev..... kuid siis oleks see jäädav, see oleks igavene. siis kohtuks me vaid viimast korda. kuid siis ma ei lausuks enam ühtki sõna.......................................Järelhüüe kõlab nii kurvalt.........ning ma laman ning ootan. kuis tuleb see aeg, mil mina. saaks olla kord õnnelik.......ei, ma ei lase lahti..ma ei loobu..ma armastan kõike, armastan teid, armastan ennast ja armastan elu.. aga ikka ja jälle tunnen ma..etpean end tutvustama..olgu siis..Tere, mina olen kaltsunukk, meeldiv tutvuda.Käin käest kätte.Mind loobitakse, lõhutakse, tehakse haiget, jäetakse vedelma, aga pole hullu, ma olen kõigest nukk.Mul pole südant, mul pole tundeid, mul pole midagi.Ma ei mõtle, ma ei taha, ma ei looda, mul pole unistusi, ma ei vaja mitte midagi.kõigest nukk..aga tea, kallis..kallis inimene..ka nukul on tunded..ka nukul on hing..ka temal on valus.. olgu, mis on..nukk või mänguauto..siiski, igal asjal on elu..kõik, mis me ümber on..kõik on siin oma põhjusega..kõgel on oma funktsioon ja eesmärk.. siiski sooviksin end pigem inimeseks nimetada, tohin ma?? tõsiselt?? ..nojah..aitäh...ehk siis saaks ka vstavat kohtlemist tunda?? jään ootama.. ja veel..mul ei ole iial olnud kombeks valetada..ma pigem varjan..ja mõtlen..millest?? ..kui ma tahaksin, et Sa teaksid, millest..siis ma räägiksin..aga ma mõtlen..kahjuks tegin kord vea ja avasin suu..ja nüüd...nüüd kahetsen..kuradile!! edaspidi ..teinkord ma tean..vaikin..ja naeratan.. Tänud Sulle tähelepanu eest jah! Pilk maas, juuksed silmil..valgus kustub..jääb kostma vaid tasane hingamine..nuuksed...eesriie langeb..vaikib ka hingamine..etendus..etendus minu elust..sellest elust..see etendus..see sai läbi... jääb vaid..vaikus.. Nüüd..löön taas pea püsti, naeratan..viskan lõbusalt tukka, vaatan särasilmil põlevate küünalde võbelevaid leegikesi ja olen olemas..olen mina. Ma arvan, et elul on huumorimeelt: esiteks lähevad unistused tõeks, siis nad purunevad kildudeks, et sind mõnitada..olgu neetud kõik need seinad, mille vastu ma jooksen..otsides ust..tõsiselt! Teie, kallid..naeratage ka! Naeratage veel, naeratage palju...ja ..ärge unustage siis neid peegleid, millest pidevalt teile pajatan..jah..need samused vaikivad südamesõbrad seintel..naeratage neile! nad naeratavad vastu,,kindlasti..päriselt ka!