..eilses igatsedes homset..

Sina Sina Sina! Sina oled see, kes suudab minus tekitada rõõmuvärinaid!! Sina!

Alles see oli, kui ma sõnasin:"Olen rahul sellega, mis mul on. Olen õnnelik olles üksinduses olemas vaid iseendale." Ma olin 101% kindel, et ei taha ega vaja kedagi enda kõrvale, et olla täiuslik.Tundsin end tervikliku, rahuloleva, peaaegu et õnnelikuna. Olin olemas puhtalt sellepärast, et olemas olla. Aga siis juhtus see, et Sina, mu armas särasilm..Sina..Sina see mu tööpäevisse päikselise naertuse ja siira rõõmu tooja..Ma küll ei tea öelda miks, aga nii see oli..Sind tööl kohates, Sinuga rääkides..See raasuke tegi mind kuidagi millegipärast rõõmsaks..Ja juhtuski nii, ühel kenal õhtupoolikul saabus kätte see n.ö. saatuslik hetk - Sa astusid julgelt, naerusui üle mu kõrge elulävepaku..Olin seadnud sellele pakule mitmeid takistusi, vältimaks kellegi ligipääsu minule..Aga Sina..Sa tegid lihtsalt oma olemasoluga kõik need tõkked olematuks..Ja nüüd oledki Sina see - minu rõõmude, minu sära allikas.

Olin juba unustanud tunde..Selle tunde, mida nimetatakse igatsuseks kellegi kõige kallima järgi..Ma ei olnud seda enam päris pikalt tundnud..Üleüldse ma ju lihtsalt olin..meenutasin otsapidi juba tundetut kivi pehme rannaliiva sees..Väliselt olen ma ikka, nagu olen - naeratust mu näolt on suhteliselt kui mitte öelda, et päris võimatu kiskuda..Kas see on petlik mask?? Ei. Oli see mulle maskiks enne Sinu saabumist? Ma ei teagi..Ma lihtsalt..lihtsalt olingi selline..Ja olen ka nüüd..Vaid üks väike vahe on sees - nüüd olen ma ka sisemiselt tõeliselt õnnelik..Ma julgeks isegi öelda - ma armastan! Ja teadmiseks- mul ei ole kombeks valetada..kui midagi ütlen, siis seda ka tõsiselt mõtlen..No muidugi juhul, kui ma ise selle peale naerma ei hakka..Kui hakkan, siis on selge - ma tegin nalja! Vaata mulle vaid silma ja Sa näed..saad kõigest aru, mida ma mõtlen, tunnen, öelda soovin või ütlemata jätan..ma tean, et Sa mõistad mind..

Tõsi. Sina ja mina oleme MEIE veel väga lühikest aega..sellegipoolest on mul tunne, justkui oleksime üks juba pikka pikka aega..Samas ma ka ei tea veel Sinust palju, õigemini..ma ei teagi Sinust suurt midagi, aga kas peakski?? EI! Millejaoks on siis loodud avastamisrõõm, teineteise tundmaõppimise aeg, kokkukasvamine?? Mina igatahes ootan huviga iga uut päeva, hommikut, õhtut, ööd..Iga hetk Sinuga on uus ja ainulaadne..Sa oled täis uudiseid, vaatamisväärsusi, omapära, kindlasti ka üllatusi..Sa oled juba praegu minu jaoks parim..Ma ei kujuta ette, mis saab edaspidi, kui ma Sind üha lähemalt tundma saan..Sina oledki see, kes/mis mu elust puudus..Oled see, keda sisimas alati otsinud, oodanud, igatsenud olen..Unelmate prints valgel hobusel? Vast ei. Miks? Sest..see oleks liialt muinasjutuline, lillelõhnaline, beebiroosa seebimull. Sa oled see, kes oled..Ja just sellisena Sa mulle meeldidki, just sellisena ma Sind armastan! Küljepoolik, nagu mulle kombeks öelda on..Jah, oled mu kallis küljepoolik..

Sinuta olen ma justkui poolik..Sa täiustad mind, teed minust tervikliku terviku..Oled minu teine pool..jah, just - teine pool, mitte minu teine mina(nagu noored, kui mitte öelda, puberteedikud armastavad öelda)..Väike matemaatiline tehe Sina + Mina = Meie ..Sobib? Minule küll..

Igatsuse juurde naasdes..Meid eraldab hetkelpäris paras hulk totakaid kilomeetreid..hajrumatu on olla Sinust eemal..kuid tegelikult ma arvan..st. olen suhteliselt päris kindel, et see teeb meile vaid head, et eemal peame olema teineteisest mõni aeg..miks? jälle see küsimus! Sest..sest, et..no vaata, kuna koos veedetud aeg on alles üürike, siis niimoodi saame selgeks, mis siis õigupoolest päriselt tegelikult meie vahel on..igatsus pidavat ka head tegema, samuti ka vahemaa/distants..koos on meil aega olla küll ja veel, kui nii peab minema, küll ta siis ka läheb..

Praeguse seisuga tean mina öelda üpriski veendunult - mina Sind armastan ja olen valmis koos Sinuga vanaks ja koledaks saama - seda viimast küll mite ilmtingimata, on ju ka olemas imekenasid vanureid! Lihtsas maakeeles öeldes- tahan jagada Sinuga oma elu..omades küll ka oma päris isiklikku ruumi, oma käimisi, olemisi, aega, elu..siiski soovin seda kõike Sinuga jagada..ja kui see on ka Sinu kindel soov ja tahe, siis on kõik hästi..Ja ongi..siis võib öelda - olen õnnelik, sest olemas olla on nii tohutult hea!!

Näedsa, saingi lõpuks kirja pandud oma pisitillukeses peas keerlevad mõttekesed..Ja ei olnudki keeruline, ausõna!
Aitäh kõige eest! Kallidmusidpaid!