..see kõik oli justkui alles eile..

Alles see oli, mil hommikuil särasilmil ärkasin ning rõõmsasti emale teatasin:
"Ma lähen tädi Mai juurde!", see oli nii nii alles- justkui eile oleks see olnud..
olin vaevu nelja-aastane plikatirts, kui Sind esmakordselt nägin..
juba sel esimesel päeval jagasid Sa minuga oma elutarkusi- näitasid,
kuidas kuuri seina roheliseks võõbatakse
(no värv oli praegu konkreetne juhtum,kuid üldiselt..
üldiselt, sain teadlikuks, mismoodi näeb välja ühe seina värvimine..)

..Sina olid see hea inimene, 
kes oli alati valmis minule, püsimatule plikatirtsule,
olema seltsiliseks..Sina olid minu parim sõber läbi aegade..
Sinuga justkui käsikäes sai minust, väikesest marleenikesest iseseisev neiu..

Sina olid alati esimene, kellega jagasin oma rõõme ja muresid..
olid esimene, kelle juurde jooksin raamatukogust taaskord uute laenutatud
raamatutega ja asusin neid usinasti Sinule lugema..
Sina olid see, kellel jätkus minule alati häid,motiveerivaid, ego kõrgendavaid sõnu..
Sina olid see, kellega oli alati midagi rääkida..muuseas,
kallike, kas mäletad- Sina olid see, kelle käe abiga ma kirjutama õppisin..??
mäletad- kõige raskem number oli see paganama number kaks..?
vastik kõverkonks..Sina oskasid valmis vorpida maailma kõige ilusamaid number kahtesid..
Sina olid mulle suureks eeskujuks..

ikka ja jälle lippasin kodust taas Sinu juurde..
mäletad meieõhtuseid pikki jutuajamisi ja naerukilkeid Sinu söögitoa aknal,
mille juurde ma alalõpmata õhtuti oma koduhoovist Sinu kõrvalhoone
 ja meie kodude krunte eraldava hekivahelt pugesin..mäletad?? 
Sa ikka ja jälle kiitsid mind,
kui osavasti ma aknast sisse oskasin ronida..
Sina olid ka üks neist vahvatest naabritest, kes õhtuti minu laulmist kuulasid-
no see, kui ma aias kiigel istusin ja laule välja mõtlesin??
Mäletad, Sa küsisid kunagi mu käest venna nime  ja mina ütlesin Freedik ja
Sa panidki kirja- Reedik..no ma olin harjunud, et ema kodus venda niiviisi kutsub..
viimati, kui sellel teemal juttu oli, mainisid Sa, et See -
venna Fredi minu suust kõlanud nimi Reedik, on Sul senini paberil alles hoitud..
ka kõik minu kirjutised ja joonistused olevat Sul alles hoitud..kõik need ülitoredad asjad,
mida me üheskoos tegime..

Mäletad Sa neid kordi ja kordi ja kordi, mis õhtul pimedas mind koju saatsid??
(kõrvalmajja ju jube pikk maa)
Mina kartsin hirmsasti pimedust ja Sina olid see hea inimene,
kes mind rõõmuga lausa kodu uksest sisse saatis..ja pealegi,
Sina hellitasid mind..mismoodi??
Mis Sa arvad, et ma neid kommikotte või shokolaaditahvleid või siis kommirahakesi oma taskutest ei leidnud või?

Mina mäletan seda kõike ja enamgi veel..
ma lihtsalt ei ole suuteline neid kõiki meenutusi kirja panema,
mul on valus..valus mõelda..

Mis siis nüüd sai, kui minust sai iseseisev naisehakatis?
..siis me jäime Sinuga kaugeteks..
vahel harva nägin Sind (no  kui kodus olin) aknast mööda kõndimas..
aga mis sai meie jutuvadinatest??
mina kuradi reetur, mina..mina mina!!
mina ei suutnud leida aega Sind külastada- ma olen idioot, ma tean!!!

Jäingi mõtlema, millal Sinuga viimati juttu ajasin..
ja..ja ei meenugi täpselt..ei meenu!! aga lumi oli siis maas..
Sa tulid mu hoovi just hetkel, mil ma olin toimetamas üht koledat pahelist asja,
ma jäin Sulle haledalt vahele..ja Sina..
Sina ei öelnud selle peale midagi..ei head, ei halba..
võtsid seda kuidagi loomulikult..ja see..see talv..
see oli siis arvatavasti talv 2006.. ma ohkan nüüd..ohkan veel..

Anna andeks mulle kallis tädi Mai, andesta, et Sinust kaugeks jäin!!

..ja nüüd..
Sind enam...
Sind enam ei ole..
Sa lahkusid, Sa läksid ära..
läksid, sulgedes enese järel uksed ja aknad..
läksid ära..
ära,igaveseks..

Kallis tädi Mai, mu armas naabritädi
..tea- minu südames elad Sa igavesti edasi..
minu mälestustest ei ole miski suuteline mitte ii-al-gi Sind kustutama..
Sina olid, oled ja jääd minu ..ei, mitte ka ainult minu-
õeke eile, kui ta mulle teatas et Sind enam ei ole, ütles:
"Õeke, kas Sul on kolmapäevane päev töölt vaba?"
..vaikus..
"Tead, meie tädi Mai..Ta on surnud!"

"Ta oli ikkagi MEIE tädi Mai!!" 



Ja nii ongi-
Sa olid ikkagi MEIE tädi Mai,
meie kallis tädi Mai..


Siiras aitäh Sulle, kallike, et Sa olemas olid meie jaoks alati..
suur suur aitäh Sulle kõige selle kõigesoojema hoolitsuse ja armastuse eest,
mille Sa meile kinkisid..
Aitäh Sulle kõige eest!!

Ma siiani ei suuda uskuda..
lihtsalt ei suuda..et Sind enam ei ole..
ma vist ei lepi sellega ealeski
(mis siis, et ka ise olen väitnud ja väidan ka edaspidi- ilmasambaks ei jää meist keegi)
..Eks me siis kolmapäeval näeme..
kohtume Sinuga veel siin, maisel pinnal oma elus viimast,
kõige viimasemat viimast korda..aga meis elad Sa edasi, kuni meie aja lõpuni..

Puhka rahus!
Puhka rahus kallis tädi Mai!!
Puhka ja tervita taevaseid Ingleid minu poolt..
kallista ka mu vanavanemaid, kui neid sealkusagil kohtad..
Tervita ka oma kallist abikaasat..onu Antsu..
Loodan, et seal, kus Sa praegusel hetkel oled või kuhu teel oled,
et seal Sul hea olema saab..
mine, mine rahus..
küll meie hakkama saame..
puhka, ole terve ja rõõmus, sära lillelõhnas ja õitse päikesepaistes,
laula ja tantsi, loe luuletusi ja nõelu sokikandu, paika vanu väsinud pükse,
keeda Inka teed,küpseta maailma parimaid plaadikooke-
olgu selleks korp või õunakook..
keeda lauluviisi ümisedes oma maitsvaid suppisid,
ole kõikse kõige õnnelikum, rahulikum, tervem ja heam..


Puhka rahus!


Kallid!


Alati Sinu marleenikene.