kas teate?

Nädalaring täis, hulk erinevaid tegemisi seljataga..hulk mõtteid peas, hulk käimisi käidud, hulk asju nähtud, hulk kogemusi põue pistetud, teadmised kõrvataha kinni teibatud ja naeratus näole kleebitud.

Jah.

Kullakesed, reedel käisin mina endasse ahmimas looduse ilu. Päeval tuterdasin kohalikes lossivaremetes, jäädvustasin piltideks ilu enda ümber..Õhtul aga kutsus mind taas ta välja, loodus ma mõtlen..Teleporteerusin ühe kodust veidi kaugema järve äärde ning pidin seal suud lausa käega kinni suruma, no olgu- nii hull ka ei olnud..kuid siiski, võrratult ilus, võrratult!Suur jääga kaetud järv, mille ümber on mets..vaade nagu suurele jäähallile, valgusallikaks kuu..see kõik oli tohutult kaunis, ma ei suudagi seda kõike sõnadesse panna..kuid..

Kas te teate, teate ka, et ka jääl võib olla külm? Jää, kui asi, mis on meie silmis suure külma kehastus..Jah, ka temal on külm aegajalt..teadsite seda? Ei? No nüüd siis teate..Aga veel, kas teate, mis häält teeb jää, kellel on külm..mis häält teeb jää, kui tal on külm??

No kujutage ette..on öö..taevas on selge..tähistaevas ja kuu..Ilus kuusirp ja tähed..Seisate järve kaldal..järve, mida katab jää vaakumis kaas..järv on justkui kinnikaanetatud..ja kaanetajaks pakane..seisate ja imetlete vaadet..vaadet kõigepealt järvele..kogu järv te ees seisab harjumatult paigal, suvel ju kõik see suur vesi sillerdab ja liigub..kuid nüüd..nüüd on kõik vaikne, liikumatu, rahulik, lummav, valge..kogu järv oma kõiksusega on paljastatud ja kuu valgustab kogu seda vaatemängu.

Järgmiseks suunate pilgu lakke..see tähendab taevasse..IMELINE!! võtab lausa ohkama..suur vanker, linnutee- no olgu, see oli liialdus, seda ei ole talvel..suur vanker, väike vanker, sõel, reha, põhja nael, suur vanker..pea hakkab ringi käima..ja Kuu!! kuidas suutsin unustada teda nimetamast..Kuu, kuu, kuu..suur ja valge..kuu!!

Kõik on vaikne..valge, kuid samas pime..ilus ja külm..lummav ja salapärane..võrratu!!

Äkitselt see kostubki..hääl, mida teeb jää, kui tal on külm..see on justkui umbes samalaadne hääl, mis kostub taevast, kui seal liikleb lennuk..selline kõmisev, kõhe, kohisev..jõuad juba võpatada, kuid selleks hetkeks on taas vaikus..jääd mõtlema, mis see oli..mingi salapäraselt kahtlane kõhedus hinges..mis see oli?? jah! õigesti arvad, see oligi jää. Jääl on külm! Ka temal on külm.

Surud käed taskusse, vaatad väikse tekkinud hirmuga enda ümber ringi ning asud teele..teele ära..ära sellest ilust..ära kusagile, kus ikka ja jälle mõtled..mõtled endamisi..häälele, mida teeb jää, kui tal on külm.

Jah, ja see lahkuja..see olin mina, sest minulgi oli külm.

Teiegi jah, Teie! Võtke ka kätte ja rutake loodusesse, mis siin ikka toas kükitada ja oma kurbi, väga kurbi või vähem kurbi..või hoopis rõõmsaid, kriiskavalt õnnelikke mõtteid nelja seina vahel veeretada..Käige nautige, tundke end sama ilusa, hea, etteaimamatu, suurepärase ja vahvana, nagu seda on loodus..Teate, ka väljas jalutades on võimalik mõelda, päriselt ka! Ja värske õhk, linnulaul, ojavulin või jää praksumine..see kõik teeb tuju hoopis paremaks ja meeled selgemaks..Tõsiselt, soovitan soojalt..ahsoo, linnainimesed unustasin..hmm..no tulge siis väiksematesse kohtadesse..kasvõi nädalavahetustel..minupärast tulge kasvõi siia, siia kus mina olen..olen rohkem kui täiesti kindel, et te ei kahetse iial käiku looduse rüppe..vaid naeratate ja olete rõõmus, vaba, värske..

Et siis uue nädala lubadus Teil kõigil teile endile: "Ma lähen jalutama, jalutama loodusesse!" Eksole?

Olgu. Tublid! Näeme siis metsas näiteks!