taaskord leidsin end siin istumast..

istun vaikselt ja omaette..omas mullis..vaatan tasakesi aknast välja, näen kuud ja 
kiirelt liikuvaid pilvi..vaatan ja ootan..lausun vaikselt, päris sosinal :" lumi, kus sa oled?" ning löön pilgu maha..
kõik, mida ma olen juba pikemat aega ootand, on just seesama ilus, valge ja pehme lumi..
kuhu ta küll jääb? ma ei mõista..ma ei saa aru, mis on juhtunud ilmaga..
kõik see tühjus..kõik see mustus, kõik pimedus...see teeb mind nukraks..
mida me ometi oleme teinud?? mida me oleme teinud, et ilm on niivõrd tundmatuseni muutunud..mäletan selgelt veel aega, mil olid veel valged, lumised jõulud..
paar aastat tagasi käisin tänasel kuupäeval metsas väikest kuusepuud otsimas..
hiljem ehtisin selle ilusasti ära ning nautisin tema seltskonda..kõik oli nii rahulik, siiras, rõõmus..aga nüüd?? nüüd ei ole midagi..ei ole lund, ei ole jõulukuuske mu laual..
ei ole ka jõule..ei ole! need ei ole ju jõulud!

olen üksi, istun pilkases üksinduses, vaikselt oma soojas toas..miski mu hinges kipitseb, miski teeb mind ärevaks..tunnen, et midagi on valesti..kohe väga valesti, kuid ei mõista, mis see on..

see rahulik aeg, mis on meile saabunud..küll ilma lumeta, kuid ikkagi on see käes..jõuluaeg..see peaks olema üks rõõmsamaid aegu aasta jooksul..aga ei..ma ei tunne end teps mitte rõõmsana, ei tunne käesolevat aega erilisena..lihtsalt üks suur segadus..suur tühjus..vaikuse karm käsi on saavutanud võidu naeru, kilgete, jutuvadina, muusika..kõige üle..vaikuse noodid on kõrvukriipivad, vaikus teeb haiget..valus on.

ei ole kedagi, ei ole midagi..ei ole sõpru, ei ole armastust..inimesed, keda pidasin pikka aega oma kallimateks sõpradeks..mu sõbrad..nad on kadunud...mind hüljanud..petlikud, silmakirjalikud, haledad, valelikud on ikka inimesed..ma ei saa aru miks..öelge miks..miks inimesed mängivad teiste tunetega?? miks nad teevad haiget kellelegi, kes neid armastab? kas nad ei tea, mis tunne on ligimesearmastus? nojah..eks elu õpetab neid seda kunagi tundma..kunagi, kui nad on oma rumaluse tõttu kaotanud juba liiga palju armastavaid sõpru..edu teile! küll saabub päev, mil leiate end istumast üksinda, omaette, pisarais..ja siis mõtlete, miks kõik nii on..jääge siis seda päeva ootama!

kuid õnneks on olemas ka inimesi, kes oskavad hinnata oma ligimesi..on inimesi, kes on saanud mulle vägagi kalliks..tunnete end puudutatuna? tore, sest just teist ongi siin juttu!! Sina, Sina ja Sina..ahjaa Sina ka!! nüüd küll lausa pidite aru saama, et ma räägin just teist..teie, kes te olete minule toeks olnud mu kõige keerulisematel aegadel..teie, kes te pole minust ära tüdinenud, mind hüljanud ka siis, kui ma olen olnud teiega kuri..kui mul on olnud väga halvad tujud..te olete mind välja kannatanud..te olete olnud tublid! aitäh teile mu kallid!

ja just sellepärast, et teie mul olemas olete..sulgen ma silmad..näen lund..taas..näen muinasjutulisi jõule..nagu coca-cola reklaamides..oeh, küll see on ilus..jäängi sinna hetke nautima..ka teie kõik olete seal..kas tahate või ei, aga minu kõige ilusamates mõtetes olete just teie peategelased..inimesed, keda ma armastan.

süütan küünla ja ohkan..ei tegelikult on elu ilus..ei ole hullu..lihtsalt mõnikord on raske..aga eks ilma raskusteta polegi vast võimalik elada..nii et ei virise..ja kuna siiski..vaadates kalendrisse ..meenub mulle, et siiski on käes jõulud..mis siis et ma neid ei taha..ikkagi..ma olen lausa kohustatud soovima teile kõigile... hästi ilusaid, valgeid, naerurohkeid ja südamlikke jõulusid!..kõike kaunist!!