olen, mis olen..peamine, et olemas olen..ja see on kõikse tähtsam..

Üsna sageli leian end mõtisklemast, endale igasugu küsimusi esitamast..paljudele ma vastata ei oska...Kas keegi üldse oskaks, kui esitaksin need kõsimused teile??  No näiteks küsimused: Kas aeg saab otsa? Kas Jumal on olemas? Kas filosoofide Jumal on sama mis Piibli Jumal? Kas meie aistingute taga on mingi reaalsus? Leiate vast, et sellistel küsimustel puudub igasugune tunnetuslik tähtsus, siiski minu jaoks vajavad sageli ka sellised küsimused tähelepanu.Leian, et..et vähemalt mõningatel neist on tunnetuslik tähtsus. Ja kui leiangi enda jaoks neile mingisugusegi vastuse, kuidas ma saan kindel olla, et ma ei eksi??Mida ma pean tegema, et olla kindel, et mul on õigus? Kuidas ma saan kindel olla, et minu uskumused on tõesed? Kas on olemas mingisugune kriteerium, mille abil mul on võimalik otsustada, et see, mida ma usun, on tõesti tõsi? Aga kas peabki üldse alati õigust taga ajama? Kas pole tähtsam lihtsalt rahul olla ja leida oma isiklik tõekspidamine ja paika panna omad uskumused?? Ma ju mõtlen ja see on peamine, siis ma olen ju ka olemas..nii vähemalt väitis minu mäletamistmööda üks mu lemmikfilosoofidest, Descartes :" Mõtlen, järelikult olen olemas."  Järelikult, see, et ma mõtlen, on minu põhiusk ja sellele tugineb ka uskumine,
 et ma tõepoolest olen olemas..Kuigi nii palju kui filosoofiat 
uurinud olen, on ka sellele vastu väidetud: vaatlus oma vaimutegevuse kohta ei erinevat põhimõtteliselt ega olevat usaldatavam muud laadi vaatlustest ning et järeldus, et mõtleja on olemas, ei olevat sellest tuletatav..Nagu, mis?? No mida ma siis mõtlema peaksin?? Mida uskuma? Miks kõikidele väidetele peab keegi vastu vaidlema..Ma olevat ka nihilist st. kõigeeitaja, aga noh, nii hullult ju kaa ei pea oma tõekspidamistes kinni olema- niimoodi võib inimesed, kes asjusse ei süvene, täielikku segadusse ajada!!

Mina usun kõigest hoolimata Descartes'e sõnu..Mina mõtlen, elan, söön, magan ja hingan ja liigun ka- järelikult ma olen olemas ja kõik! Ei vaidle vastu!!

Täna näiteks mõtlesin oma pikka aega õhus rippuvale küsimusele, kas on olemas tõeliselt õnnelikke inimesi?, vastuse... ja vastuseks leidsin : EI, tõeliselt õnnelikke inimesi ei ole olemas..kõigil on omad head ja halvad ajad, kõigil on kord õnnelik, kord õnnetu hetk..igaüks meist on kasvõi kord oma elus endalt küsinud:" Miks mina?!"
Pealtnäha, teisi vaadeldes, paistavad paljud kui mitte enamus inimesi õnnelikud ja oma eluga tõeliselt rahul olevatena..Milline pettus?!missugune teesklus!? Milline näitemäng!?
Elu ongi üks reaalne teatrietendus, üks ääretult heade ja loomutruude näitlejatega märulifilm, komöödia, tragöödia, katastroofi-, armastuse- ja dokumentaalfilmi segu..Elu on mäng, millel mängivat saatuse käed..kannel, mida näpitseb miski/keegi, kellest meie eluolu sõltub..ja kui me ise ei suuda seda mängu kontrollida, siis nii ongi- elu jagab hoope, elu veeretab meid kui väikesi sädelevaid klaaskuulikesi mööda põrandat.. Tuleb osata ise haarata ohjadest, eluohjadest ja ise kontrollida näitemängu stsenaariumi- vastasel juhul..vastasel juhul tulgu teile/meile Taevas appi!!

Vahel tunnen, et liigun suunas..vastupidises suunas sellele, kuhu ise liikuda tahaksin,..Vahel tunnen ja tajun, et räägin hoopis teist juttu, kui tegelikult peas valmis olen mõelnud...hoopis teine näoilme kargab näkku, kui ise olen soovinud pähe manada...Kõik on mõnikord hoopis vastupidine minu enda tahtmisele..Kuid..kuid siiski, enamasti siiski suudan end kontrollida..enamasti alluvad mu käed-jalad-pea mu enda tahtmisele..kui tahan siis naeratan, kui tahan siis jooksen, kui tahan..kui tahan, siis teen mis iganes mulle pähe kargab- mängin kasvõi idiooti linnatänavatel suure häälega lauldes ja naerdes..

Elu on antud meile ju elamiseks, mõtted mõtlemiseks, teod tegemiseks!! Elage! Elame!!! Naudime elu!! Tegelikult ju elu, kui selline, on ju ilus!! Vähemasti on ta mõeldud ilusaks..ka elupeeglisse vaadates tuleb naeratada..kui ei, siis ongi elu kole ja paha ja vastik!! Milleks viriseda?? Öelge mulle, miks?? Mis kasu saate/saame sellest, kui viriseme- oh küll meie elu on raske, oh küll Eesti riik on ebaõiglane..Kas ise ka kuulate, mis juttu te suust välja sülitate??? No pagan!!-- elu loodi selle jaoks, et me saaksime olemas olla...elu loodi, et ei oleks igav..elus ongi ettenähtud teatud hulk katsumusi ja keerdkäike..miks peaks siis vinguma? Pea püsti ja edasi! Ja kui ongi raske...ka raskused on loodud ületamiseks!!! Ja see, et sageli ei olda  rahul oma kodumaaga..see ajab mind isiklikult väga vihale!Pagan te elate siis siin?? Mujal on ju parem!! On täiesti vaba voli lahkuda..palun, uks on sealpool!!!
Selle eest, et meie - jah MEIE saaksime siin rahus elada, oma elu korraldada..selle eest nägid vaeva, valasid verd ja pisaraid need inimesed, kes on juba ammu taevas, minu kallite inglite seas..ja peagi saavad ka nendest endist inglid- no et ingliks saada, tuleb ka taevas kool läbida- minu mõte selline;).. ütlen kõvasti ja julgesti :" EI VIRISEMISELE, EI VINGUMISELE, EI HALALE JA NUTULE, EI EI EI!!!!" pead püsti, seljad sirgu..marss peegli ette!! Kas näete?? näete, mis kena inimene sealt teile vastu vaatab? näete?? tore, nüüd naeratage temale! naeratage kogu ilmale..naeratage alati..muuseas väike saladus- naeratamine, naeratus..pidavat olema parim viis raskuste ületamiseks, vaenlaste seljatamiseks ja päikese pilve tagant välja meelitamiseks!!!..aga see on saladus, ärge rääkige sellest kellelegi..eksole?! Tänan ette ära, et minu usaldust keegi ei peta!

Kõige parem viis näha rõõmsaid unesid, on magama minnes endale lausuda:" oh, küll täna oli tore päev!" ja tagamaks ilusa päeva tulekut hommikuil, tuleb ärgates lausuda:" tere hommikust kaunis päev!"

Proovige, uskuge mind..teiega ei juhtu midagi halba..eks proovige järele, eelnevalt ei ole vaja isegi arsti ega apteekriga konsulteerida, tegemist ei ole ravimiga!! Nii, et julgelt tegudele!!

Nüüd mina vaikselt naeratan, teen vallatu silmapilgutuse ja hõiskan :" Küll see elu on ikka huvitavalt tore !!"