Sunday, November 11, 2007

Sinule Isake!

Täna on meie kallite ISADE päev, täna on nemad kõige tähtsamad- seepärast pühendan ka tänased mõtted neile..

Ma olen õnnetu tüdruk, kes sirgus nooreks naiseks Sinuta, mu kallis isa..sain nautida täisväärtuslikku elu sinuga vaid oma neli esimest eluaastat..tean, et see ei olnud minu teha, et emaga lahku läksite, kuid siiski mõni kord ma süüdistan ennast ja kysin endalt:" mida oleksin suutnud mina teha, et Sa mul olemas oleksid??"..

Kallis isa, miks hülgasid meid?? kallis isa ma saan aru et emaga teil elu ei klappinud..aga miks Sa jätsid meid- õde-vend-mina?? miks?? miks Sa meist eemale hoidsid??miks Sa loobusid oma isakohustustest? miks Sa ei tahtnud meid??..
miks peame olema ka nüüd, mil me oleme juba ise täiskasvanud, meie need- kes Sinuga kontakti otsivad?? miks Sina ise meist ei hooli?? mis me Sulle halba tegime?? kas tõesti olime halvad lapsed Sulle, inimesele, keda me sügavalt ja südamlikult armastame?? miks? palun ütle mulle miks??? meile..

Me..no vähemalt Mina, Sinu "pisitütar", Sinu pesamuna..Sinu noorim võsuke..Sinu päiksekiir..ARMASTAN Sind!! mida vanemaks ma saan, seda enam ma igatsen Sinu järele..seda kurvemaks mind teeb see, et mul ei ole kunagi Sind olnud, kui mul vaja oli või siis ka niisama..ma ei saanud Sinuga jagada oma elu..ma ei saanud Sinult abi paluda, ma ei saanud Sinu õlal nutta-kui ma olin kurb..ma ei saanud Sind rõõmustada oma saavutustega..Ma ei saanud Sulle isadepäeva hommikul üllatust teha..ma ei saanu Sind kallistada.. ma olen õnnetu sellepärast..

kallis isa, kas Sa tead ikka, et meie oleme ju Sinu lapse ka- mitte ainult ema omad???!

siiski ma ei ole Su peale kuri, kõige selle pärast..ma ei vihka Sind, ma ei heida Sulle midagi ette.. Sa oled minu looja, oled mu Jumal..ja mina olen Sinu pisike ingel..mis siis, et räsitu, katkiste tiibade ja purustatud südamega..

kallike..täna on Sinu päev..päeva lõpp..õhtupoolik..kogu tänane 24 tunnine päevaring on pühendatud Sinule..Sina oled tänase päeva päike, kõik lilled naeratavad täna vaid Sinule..Sinu lapsed on töna vaid Sinu lapsed..ainult Sind armastame me täna!!

ma ei julgenud Sulle helistada, saatsin Sulle sõnumi..loodan et said selle kätte..loodan, et suutsin Sind kasvõi hetkeks naeratama panna..ma loodan, et oled tänase päevaga rahul..loodan, et oled õnnelik, muretu..meie ISA..

ja kõik Teie, kõik teised ISAD, kes kuulavad..teadke ka- Teie lapsed armastavad Teid- ka siis, kui on rasked ajad, ka siis kui Te tülitsete..nad südames siiski armastavad Teid..ja ka mina..aitäh Teile, et olite nõus looma uusi inimesi..aitäh, et mul on eakaaslase tänu Teile on nad kõik olemas...tänu Teile on mul sõbrad, tuttavad, kallim..tänu Teile oleme meie küik olemas..aitäh..aitäh Teile veelkord!!!

süütan ka küünla neile isadele, keda enam meie hulgas ei ole..olete õnnelikult minu kallite Inglite seas- taevas.. ilusat õhtu jätku ka Teile seal kõrgel!!

ja ka kõikidele tulevastele isadele- kaunist teiepäeva lõppu!!!!

2 comments:

  1. Anonymous12:18 PM

    Ma ei tea, miks me sellised oleme. Enamus isasid elab väga valusalt läbi lahutust. Ei, mitte oma laste emast, vaid oma lastest. Igapäevane rutiin, väiksed rõõmud ja mured, lihtsalt teie olemasolu -kõik see on ühel hetkel möödanik. Isadele jääb pärast lahutust heal juhul külastusõigus.
    Enamik meist ei kohane selle olukorraga. Episoodilised lühikohtumised ei ole kooselu lastega - külastusõigus ei ole samastatav isaks olemisega. Ja need kohtumised muutuvad samas igakord üha võõristavamaks. Me saame ju aru, et teie kaugenete üha enam meist ja meie teist. Igatsus teie järele on aga sedavõrd suur ja valus, et hakkabki toimima kaitsemehhanism. Mitte kohtuda, mitte teada, mitte endale haiget teha.
    Usu, me mõtleme teie peale tihti.

    Üks nelja lapse isa, kes isadepäeval üksi.

    ReplyDelete
  2. mm..kaunis kommentaar..oled siis sydamega isa..kuid minu/meie isa...jah tundub et mitte..mis teha..oma lastele ma sellist elu ei korralda..tulevikus..pyyan vähemalt..aitäh, kauni kommentaari eest!!!

    ReplyDelete