no jah

niimoodi siis ..lihtsal istun siin ja mõte pähe kargas suure hooga et võiks miskit kirjutada..niisiis..kõigepealt tahan suurelt ja kõvasti öelda.. : " Ma armastan Sind, mu kallis musi!!!" uhh..jjube kurvaks teeb mõte et kohe kohe ei saa me enam koos olla..aga ma tean, pean tugev olema..ja kyll ma olen kah..Leenu ei ole NÕRK :)

ah ega teagi mida kirjutada..ootusärevus on..ootn siin yksi kodus et enam ei peaks nii yksi olema..keegi võiks mind hellalt kallistada kah..täna oli lihtsalt NIII NIIII rõve ja sitt päev..maailm on tumemust hetkel mu silmis..no pagan! ja tõenõoliselt tuleb ka homne päev sama rõve..maisaa aru mis on inimestel häda..v olen mina syydi et minusse nii silmakirjalikult suhtutakse ja haiget tehakse? aga võibolla tõesti..inimesed ei ole midagi nii ilusad ja head nagu ma juba arvma kaldusin..tänk kaad et minema saab varsti siit pärnust.
aitäh sulle musi!